Heiskasime purjed!

 

Tänane päev algas laeval! Ja selle pärast tegelikult me algselt siia tulimegi. Marilyn Anne – En skole til søs on laev, mis toimib peamiselt koolina. Täna oli meiega kolm meeskonna liiget ja vaid kolm õpilast, sest teised oli läinud mandrile tegema oma 9. klassi lõpueksameid. Tavapäraselt on laeval kokku 14 õpilast. Tegemist on noortega, kes tavapärasesse koolisüsteemi ei sobi - neil on õpiraskused, käitumisprobleemid, halb koolikogemus, raske sotsiaalne taust. Kui koostöös nõustaja ja õppija eelmise kooliga jõutakse arusaamisele, et noor vajab veidi teistsugust lähenemist, siis kohtutakse laeva kapteniga ja otsustatakse üheskoos, kas laev võiks olla sobiv koht. 

 

Laevakooli kõige suurem eesmärk on noortele õpetata iseseisvust, meeskonnatööd ja igapäevaeluga hakkama saamist. Kõiki töid, mis seilamiseks ja laeval eluks vajalik, teevad õpilased, see tähendab nii laeva purjede heiskamist, laevaköite korrashoidu, kui ka igapäevast koristamist ja toidu valmistamist. Lisaks õpitakse peamisi õppeaineid nagu matemaatika, inglise keel ja taani keel. Laeval veedavad noored vastavalt vajadusele 1-3 aastat, ehk siis õpivad 8.-10. klassis (Taani 10. klass on mitte kohustuslik lisa-aasta) ja lähevad seejärel kas gümnaasiumisse, kutsekooli või tööle. Enamik noori valib praktilise eriala ja suundub kutsekooli, igal aastal soovib keegi edasi minna õppima ka merenduse või laevandusega seotud eriala. Laeval õppivate noortega seilab regulaarselt kaasa ka karjäärinõustaja, kellega koos arutatakse läbi õpitud oskused, veel arendamist vajavad oskused ja tulevikuplaanid. 

Lisaks õppimisele saavad noored kindlasti ka hoopis teistsuguse elukogemuse. Merel töötatakse ühise meeskonnana, elatakse ühise rütmi järgi ja väga lähestikku ehk siis õpitakse igapäevaselt ka teineteisega arvestama. Koos veedetakse ka mõnusalt aega kas siis laevatekil lihtsalt päikest võttes, koos filme vaadates või ühiselt õhtust unejuttu kuulates. 

Laeva meeskond oli väga lahke ja valmis meile kõike tutvustama. Saime ka ise meremehe elu proovida ja üheskoos purjed heisata. 

Pärast laevasõitu suundusime internaatkooli, mis on Taani koolisüsteemis kohalikule kultuurile omane. Need on koolid, kuhu lähevad noored n-ö vaheaastaks enne gümnaasiumisse või kutsekooli õppima asumist. Lisaks õppimisele on seal ka aktiivne sotsiaalne elu, üheskoos sporditakse, lauldakse ja õpitakse elama rohkem kogukonnana. Kuigi vanemad maksavad kooli eest meie mõistes üsna krõbedat tasu, umbes 1000 eurot kuus, siis elavad noored seal 2-4kohalistes tubades ning neil on kohustused ka ühise ala koristamisel ja kõigile toidu valmistamisel. Sinna minnaksegi selleks, et saada küpsemaks, iseseisvamaks ja õppida tegema asju mitte vaid enda heaks vaid kõigile. Mõned koolid on ka väga pikkade traditsioonidega ja neid on õppinud ühest perest mitu põlvkonda. Samuti tahavad sinna minna noored ja see millises koolis käidi on kohati omamoodi staatuse sümbol. 

Päeva lõpetame veel meie võõrustaja Briani kodus õhtusöögil ehk siis saame piiluda ka seda, kuidas taanlased päriselt elavad.