Viimane päev!

 

Tänane päev kulges meie jaoks veidi lihtsamalt, kuna külastasime vaid üht kooli. Kui olime söönud hommikusöögi ja oma ajutise kodu võtmed tagastanud, suundusime Taani kõige loodepoolsemasse ossa. Meie võõrustaja Brian valis sõiduks n-ö Margarethede tee, mis näitavad suunda vaatamist väärt kohtadesse. Nii saimegi näha kauneid rannavaateid ja väikeseid külakesi ning sinna juurde kuulda ka kohaliku selgitusi. Tuul oli tugev ja taanlaste tuulikud tegid igas suunas vaadates tublisti tööd. 

Meie tänaseks sihtpunktiks oli North Sea College, mis on Taani ainus kalureid koolitav kool Kaluri amet on väga hinnas ja piirkonnas, kus kalurite kool tegutseb, pidi elama ka kõige rohkem miljonäre. Esmapilgul see väga silma ei paistagi, kooli ümbritseb imearmas väikeste majadega küla, kus kõik on dekoreeritud ja seotud kuidagi merenduse või kalandusega. Piirkond pidi olema väga populaarne saksa turistidele. Majakese mere äärde pidi saam soetada omale üsna soodsalt, aga kohalikud pidid siiski olema üsna harva valmis neid müüma mujalt tulijatele. Ehk siis tugev kogukonnatunne valitseb ka kalanduse ja kalurikülade osas. 

Koolis õpib hetkel natuke alla 50 õpilase. Õppe pikkuseks on kaks aastat ja sellest väga suur osa veedetakse merel praktiliselt päris kalalaeval tööd tehes. Enne treenitakse põhjalikult ka kõike ohutusega seonduvat ja laeval vajalikke praktilisi oskusi. Saime võimaluse külastada ka laeva, kus treenitakse erinevaid olukordi, mis laeval võivad tekkida. See tähendab seda, et päästeülikonnas tuleb vette hüppeid harjutada ka talvel jääkülmas vees, sest kalur ei tea kunagi ette, millal oht võib tulla ega kindel olla, et see juhtub ilusa ilmaga. Samuti peab kaluriks õppija oskama töötada ka laeval kalade sorteerimise, pakendamise või külmutamise osas. Tänapäevased kalalaevad pööravadki rohkem tähelepanu kala kvaliteedile ning kuigi laeva alumistel korrustel külmas töötamine pole nii atraktiivne, siis on see väga oluline osa. 

Kes pikka õpet ei soovi või taani keele oskuse puudumise tõttu ei saa, siis kool pakub ka 3-kuulist ohutuse õpet täiskasvanutele inglise keeles. Seda võimalust kasutavad tihti Ida-Euroopast kalapaatidele tööle tulnud. 

Koolis on väga range kord. Kuna kaluri töö võib olla ka väga ohtlik, siis on keelatud igasugused narkootilised ained ja alkohol. Õppesse tulles tuleb esitada arstitõend, et narkootikume pole tarvitatud, kui see peaks juhtuma õppe ajal, siis on välja arvamine kohene. Füüsiliselt nõudliku töö tõttu on seal õppivad noored ka väga heas füüsilises vormis. Kui keegi ka ümaramana õppesse asub, siis kaal pidi neil kõigil kiirelt langema, laeval on töö raske. 

Kuna kalurite väljaõpe on kallis, siis maksab suure osa õppest kinni ka kalurite ühendus ja ettevõtted, kes tulevast tööjõudu vajavad. Õpilaste jaoks on kõik tasuta ning paadil tehtava töö eest saadakse ka tasu. Väga tublid õpilased võivad õppe lõpuks teenida juba väga kõrget palka. 

Kui kalastuskool külastatud, siis lõunatasime veel kohalikus kalarestoranis ja suundusime tagasi n-ö algusesse. Kohtusime veel korraks kohalikus nõustamiskeskuses, et allkirjastada vajalikud dokumendid ning võtta nädal kokku. 

Siis oligi aeg võtta suund rongiga Vejle poole, kust juba varahommikul asume teele lennujaama, et laupäeva õhtul tagasi kodus olla. Saime väga hea kogemuse ja palju mõtteid, mida veel päris reisi lõpuks polegi jõudnud selgeks mõelda. Kindlasti õppisime seda, et taanlased armastavad kõike tehes pöörata väga suurt rõhku ka kogukonnatunde loomisele. Nad olid ka meie vastu väga külalislahked ning tundsime samuti end oodatuna ja kaasatuna. Saime lisaks õppimisele jagada väga palju ka meie enda kogemusi ja praktikaid. Kuna nädal möödus väga mõnusas koostööd ja jäi tunne, et jagada oleks veel, siis loodame varsti Taani külalisi ka meil võõrustada. Vähemasti nii sai plaani peetud!