Kuigi kodus Eestis oli kolleegidel vaba päev, siis meie olime täna Taanis väga töised. Kuigi tänast päeva teatakse kui kunagist töörahva püha ja see on ka kunagi ajalooliselt olnud vaba päev, siis tänapäeval tehakse 1. mail siiski tööd.
Alustasime oma päeva ringkäiguga kohalikus gümnaasiumis. Holstebros on koolid üksteise kõrval ja keeruline on aru saada, kust algab üks ja lõpeb teine kool. Ja kuigi tegemist on justkui erinevate haridusvalikutega, siis kuuluvad nad siiski tegelikult on need üks hariduskeskus. Seega seiklesime osaliselt juba tuttavates koridorides.
Külastasime ka kooli juures olevat programmi STEP 10, mis on oma olemuselt sarnane meie kutsevalikukursusega. Sinna lähevad 9. klassi järel õpilased, kes edasist suunda valida ei oska. Programm on üsna populaarne ja kohalikest õpilastest valib seal osalemise lausa ligi 40% noortest. STEP10 programmis on 4 õpilasprofiili:
- õpilased, kes soovivad minna gümnaasiumisse,
- õpilased, kes soovivad minna kutsekooli,
- õpilased, kes ei tea, mida valida,
- õpilased, kellel on õpiraskused.
Seejärel kohtusime õpilasnõustajatega. Saime võimaluse vestelda ka õpilasega, kes meile tugiteenuste kasutamise võimalusest rääkis. Koolil on ka huvitav ametikoht - kodutööde tegemise abiline. Täpsemalt uurides võiks teda võrrelda meie tugiisiku ametikohaga, sest lisaks kodustele koolitöödele käib ta abiks ka tundides. Kool julgustab õpilasi ka ise ühiseid õpigruppe looma ja seda ka tehakse.
Pärast lõunat saime võimaluse tutvuda taaskord rohkem kutsekooli osaga ning käisime külastamas nende tehnika valdkonna õpperuume. Teel töökodadesse saime kuulda ka seda, kuidas kõlab häire õhurünnaku korral, õnneks oli tegemist siiski vaid harjutusega ning saime taaskord keskenduda erinevatele mudelitele, kuidas kool oma õppijaid toetab.
Tihedasse päevakavasse mahutus ka kooli kontekstis ehk veidi ootamatu kogemus. Saime jälgida, kuidas õpilasele tehakse nõelravi. NADA-tehnikat kasutatakse koolis, et leevendada õpilaste ärevust ja teisi probleeme ja vähemasti nende õpilaste sõnul, kellega meie kohtusime, on sellest ka palju abi. Teenus on õpilastele tasuta ja iga päev käib nõelu panemas u 4-5 õpilast. Uudne lähenemine pidi olema leidnud tee ka teistesse koolidesse.
Päeva lõpus tutvusime kooli tegevustega, mis aitavad uutel õpilastel uue kooliga kohaneda. Juba enne õpilastele õppekoha pakkumist kutsutakse kooli õpilaskandidaadid, koos tehakse süüa ja tutvutakse võimalike uute kaasõpilastega. Kõrvale ei jäeta kedagi, kutsutakse ka need, kes äkki isegi õppima ei asu. Samuti korraldatakse erinevaid mängulisi kohtumisi koos vanematega ning seal on põhimõtteks luua keskkond, kus saab omavahel suhelda ja küsimusi küsida. Seda oleme märganud ka teistel kohtumistel, et kogukonnatunne on see, millele pannakse palju rõhku ka haridussüsteemis.
Viimasena arutasime kooli projektijuhtidega võimalusi tulevaseks koostööks. Saime Taani kolleege inspireerida sellega, kui palju meil on erinevaid Erasmus+ projekte. Loodame, et saame juba mõne aja pärast olla võõrustaja rollis ja oma kogemusi vastu jagada.
No comments:
Post a Comment